12. Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).
__________________________________________________________________________

Veebidisaini kohta olen lugenud Nielsen Norman Group´i kodulehel avaldatud artiklit Top 10 Enduring Web-Design Mistakes ehk veebidisaini 10 surmaviga. Üllataval kombel ei leia sealt ebameeldivat kasutajakogemust, aga ehk on see pingereas 11ndal või 12ndal kohal. Seepärast puudutaksin alljärgnevates näidetes just sellist subjektiivset faktorit nagu meeldivus. 

Negatiivsetest näidetest valiksin Eesti Instituudi kodulehe https://estinst.ee/kontakt/. 

Püüdlikult sini-must-valgetes värvides kujundatud, aga äärmiselt ebamugav kasutada. Leheruum on kasutatud ebaotstarbekalt, lugemiseks tuleb allapoole kerida. Meeskond on üle lehe laiali ja nii suures kirjas nagu oleksid kõik lugejad vaegnägijad (eriti jube on luubi funktsioon). Ühtegi fotot meeskonnast pole. Samas on uute töötajate fotol 2 inimest, ning pole selge, kumb neist on uus. Kodulehe fotodel puuduvad allkirjad ja autorid. Firma tutvustus on ülearu pikk ja lohisev, kuskilt ei leia infot missiooni kohta - tundub olevat mõttetu asutus. Lisaks on leht ka sisult vaene ega kutsu edasi vaatama. 

Positiivset näidet, mida esile tõsta, on raske leida. Pakuksin Eesti Rahvusringhäälingu kodulehte otse.err.ee. Leht on lihtne ja lakooniline, hetkel eetris olev saade hakkab kohe tööle. Tegu on samuti sini-must-valge kujundusega (sinist õige vähe), ent leht on hoopis rahulikum ja mugavamate mõõtudega. Menüü on rikas ja infot palju. Kriitikat võib ka teha: näiteks mulle isiklikult suurtähtedega menüü ei meeldi, aga lepin sellega. Kasutajakogemus on meeldiv, mistõttu kasutan lehte igapäevaselt alteratiivina televiisorile.

11. Arendus- ja ärimudelid

Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

_________________________________________________________________________

Jälle raske teema minu jaoks, kuna puudub reaalne töökogemus IT-firmas. Teooriaga olen tänu koolile sellegipoolest tuttav. Mulle sümpatiseerib Waterfall, kuna pean õigeks korralikku eeltööd ja spetsialistide kasutamist, kes teavad, mida teha. Räägitakse, et Waterfall sobib väikestele projektidele ja siis, kui kõik nõuded on juba alguses teada. Samas ei ole mul midagi ka inkrimentaalse mudeli vastu, kuna olen ka ise suur viimistleja ja täiuslikkuse püüdleja. 

Agiilsete mudelite eelistamine arendusfirmades on pigem hea vabandus oma asjatundmatusele ja venitamisele. Sellisele arvamusele olen jõudnud oma väheste kokkupuudete põhjal. Eriti kasulik on viljeleda Scrummi, kuna see võimaldab võtta tellijalt mitu nahka - paralleelselt maksmisele panna tellija ka tööle kaasates teda kogu protsessi. Lisaks võimaldab selline tööjaotus jagada hiljem ka vastutust ja süüdistada tellijat nõuete muutmises. 

Ärimudelitega olen kokku puutunud EKI-s modelleerimise aines, kus pidime analüüsima Spotify ärimudelit. Tundub, et selle on välja mõelnud juudid - kasseerida raha nii rekaami avaldamise kui mitteavaldamise eest on geniaalne leiutis. Riigid, kelle riigikassa täitmist vajab, võiksid siit õppust võtta ja kuldaväärt ideid ammutada. Eestit see ei puuduta, sest ministrite seas itimehi pole ja need, kellel vastav haridus olemas, ei taha poliitikaga tegeleda. 

Kindlasti ei saa IT haridust ületähtsustada, ent tähtsusetuks pidada ka mitte. Kuna tegemist on suhteliselt uue ja mitte kõigile jõukohase erialaga, siis võib lõpetanuid pidada üle keskmise võimekaks (pärast TTÜ-ga liitumist olukord ilmselt muutub). Majanduslikku mõtet silmas pidades oleks IT haridus vajalik kõigile, kes peavad otsuseid langetama või sellises meeskonnas töötama. 

9. IT juhtimine ja riskihaldus

Ülesanne: Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...)
__________________________________________________________________________

See pealtnäha lihtne teema osutub parajaks pähkliks, kuna kogemused IT-osakonnas töötamisest praktiliselt puuduvad. Ainsad kogemused, mis on, ei võimalda eriti kaasa rääkida. Seepärast  analüüsin veidi mõnda töökohtumist ja kokkupuudet IT-toega. Võttes liigituse aluseks sellised rollid, nagu juht, teavitaja/suhtleja, treener/juhendaja, mentor/õpetaja, arengumootor, ülemus, püüan kirjeldada, mis ja miks on nii, nagu on.

Näiteks suure riigifirma IT tööprojekti juht: eesmärk on ebaselge (ei oska selgitada, vaid ootab reflekteerimist), ei valda erialast terminoloogiat (puudub IT-alane haridus, aga pole märke ka muust haridusest), õiged inimesed on teise tähendusega (oma ettevõttest ja siseringist), autoriteet põhineb ametikohal (kuulub ettevõtte juhtkonda ja omab võimu inimeste üle otsustamises), ajaga kaasaskäik ja innovaatilisus ei ole eesmärk (isiklik heaolu ja töökoht tervikuna sellest ei sõltu). Tegemist on ülemus-tüüpi juhiga, kes valdab ainult ühte rolli - võimu kasutamist. 

Teine näide - väikefirma IT tugi: eesmärk on selge (reaalne ja kõigile arusaadav), edendab meeskonna koostööoskusi (muidusööjaid ei ole, iga töötaja panus on oluline), autoriteet tuleneb eelkõige teadmistest ja isiksuseomadustest (ka siis, kui tegemist on omaniku sugulasega), innovaatlise õhkkonna tagamine sõltub isiklikest võimalustest (enesetäiendamine on prioriteet ka siis, kui teadmisi kohe praktikasse rakendada ei saa), teab oma võimu piire (võim inimeste üle otsustada üldiselt puudub). Tegemist on juhendaja-tüüpi juhiga. 

Kahe näite põhjal üldistusi teha pole õige, ent tundub, et iga firma määrab ise, mis tüüpi IT-juht tal on. Riigifirmades, kus ametid on jagatud poliitilistel kaalutlustel ning pankrotti minek välistatud, pole mingit vajadust end arendada ning professionaalsus on kolmandajärguline omadus. Väikefirmad ei saa seda endale lubada. Samuti on väikefirmas suurem tähtsus isiklikul läbisaamisel ehk isiksuseomadustel. 

Kuidas see on seotud riskihaldusega? Nagu laste kätte ei anta raha, millega nad midagi mõistlikku peale ei oska hakata, nii ei peaks ka IT-juhiks määrama inimest, kes erialast tööd teha ei mõista. 

8. IT proff...?

Ülesanne: Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis aastal 2017 (vajalikud eeldused, omadused ja oskused).

__________________________________________________________________________

Nagu väidavad asjatundjad eki.ee-s, siis tähendab professionaalne elukutselist, argikeeles ka meisterlikku. Juba peale vaadates on näha, et keeleteadlaste selgitus pole just kõige loogilisem - eks elukutseline peakski olema meisterlik, mitte siis professionaalne professionaal. 

Küsimusi tekitab, mis vahe on eeldustel ja omadustel? Omadused on ju ka eeldused või võiksid lihtsustamise mõttes olla. Minu vaatenurgast vaadatuna on tegemist kattuvate mõistetega. Aga rääkides reaalsest elust, võib kõike leida - omadusi võib olla rohkem, kui eeldusi, aga ka vastupidi. 

Samuti ei tahaks ma olla nõus väitega, et "tõelist proffi iseloomustab lisaks puhttehnilisele pagasile ka oskus seda kohale viia". Iseasi muidugi, kui väite esitaja on soovinud eristada lihtsalt proffi ja tõelist proffi. Teisest küljest, mis jääb tõelisest profist järele, kui on olemas ainult üks pool - oskus kohale viia? Kindlasti mitte lihtsalt proff. 

Oskus kohale viia on kahtlemata oluline, kuid eelkõige siis, kui tegemist on õpetaja või õppejõuga. Selleks ei piisa ainult rääkimisest (suu või käte liigutmisest). Oskus kohale viia tähendab ka tähelepanu hoidmist, huvi tekitamist ning mis kõige tähtsam - oskust väljenduda lihtsalt ja arusaadavalt (sealjuures kasuta ka ametialast sõnavara). 

Oskus on seejuures mõiste, mille tähendus on aja jooksul muutunud. Kui kunagi valdas haritud inimene paari võõrkeelt, siis nüüd on hoopis teised oskused vajalikud. Üks nõukaaja luuletaja on öelnud, et mitte oskus pole oluline, vaid oskus korstnasse kirjutada. Tänapäeva laiendatuna võiks öelda, et jokk on oluline. 

Keskendudes IT profile, siis tänasel päeval ootaks, et tegemist on inimesega, kellel on mitmekülgne IT-alane haridus ja kes täiendab end erialaselt ehk on erialaselt ajaga kaasaskäiv. Miks ma eelistan akadeemilist haridust? Sest proff peaks olema kursis, mida tema erialal koolis (veel parem, kui ka teistes koolides) õpetatakse. 

Professionaal on võimeline oma tööst ja ainest teistele arusaadavalt rääkida. Kui selline inimene töötab õpetajana, siis oskab ta oma ainet edasi anda nii, et see oleks kõigile arusaadav, sealjuures ka riigikeeles. Järgnev küsimus läheb küll natuke kõrvale, aga kui paljudel õppejõududel on üldse pedagoogiline haridus?

Kui IT proff puutub kokku teiste inimestega, siis ootaks temalt samasugust viisakust nagu igalt teiselt haritud inimeselt. Kuna paljude aravates on tegemist eriti kõrgelt hinnatud oskusteavet valdava inimesega, siis võiksid ka ta isikuomadused olla selle võrra kõrgemal tasemel.

And last but not least, IT profi erialaseks soenguks on pikka aega peetud hobusesaba, mida millegipärast nimetatakse pikaks patsiks. Pean tunnistama, et vaatamata õpingutele IT Kolledžis on pikkade juuste seos IT-ga jäänud mulle endiselt ebaselgeks. Nagu ka see, mida peaksid tegema need, kellel juuksed ei kasva või puuduvad sootuks.