laupäev, 14. oktoober 2017

6. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Loe läbi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis.
__________________________________________________________________________

2011 soovitas Rootsi Piraadipartei reformida autoriõigust/kirjastamisõigust (copyright) ja muuta teise isiku loomingu kasutamine mitteärilisel eesmärgil vabaks/tasuta (free).  Ettepanek sisaldas 6 punkti:

1. Moraalsed õigused ei muutu 

Keegi ei peaks saama võtta endale au loomingu eest, mida ta tegelikult loonud ei ole.

2. Vaba jagamine mitteärilisel eesmärgil 

Kui 20 aastat tagasi ei puudutanud autoriõigus tavalist internetikasutajat, siis tänapäeval on kultuuri jagamine ja nautimine suurenenud ning autoriõigusest räägitakse järjest enam. P2P võrgus peaks olema lubatud faili tauta jagamine 

3. Kaubandusmonopol (commercial monopoly) 20 aastat

Praegu kehtiv periood - autori eluaeg pluss 70 astat pärast surma, on ebamõistlikult pikk, kuna ükski investor ei paiguta oma raha projekti, mille tasuvusaeg on nii pikk. Soovitav oleks 20 aastat avaldamisest. 

4. Registreerimine 5 aasta möödumisel

Tihti esineb olukordi, kus töö on kaitstud autoriõigusega, kuid pole kellegi käest luba küsida selle kasutamiseks. Kui autor soovib autorikaitse jätkumist, peaks ta iga 5 aasta tagant seda uuesti taotlema. See võimaldaks autorite leidmist andmebaaside kaudu.

5. Proovitüki tasuta kasutamine (free sampling)

Praegu kehtiv autoriõigus piirab teiste autorite, nagu muusikute, filmirežissöride ja muude artistide loominguvõimalusi (töötluste tegemist, tsitaatide kasutamist). 

6. DRM-i keelamine

DRM-i (Digital rights managementeesmärk on erinevate tehnoloogiate abil takistada tarbijatel failide jagamist ja kasutamist isegi siis, kui neil on selleks õigus.

Olen kõigi ettepanekutega nõus nagu ka sellega, et tuleb lahendada küsimus, kuidas saavad tasustatud autorid. Mu meelest on hea lahenduse leidnud Spotify, kus on võimalik teha nii tasuta kasutaja kui tasuline (reklaamivaba) kasutaja. 

laupäev, 7. oktoober 2017

5. Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest.
______________________________________________________________________

Mulle meeldib Virginia Shea netiketi 4. käsk: Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Üsna tihti võib märgata, et mõtteavaldused on liiga pikad, kuid mitte seetõttu, et vastus on põhjalik või kirjutaja mõte uitama läinud, vaid vastaja on udupea. Kuna mind ennast see häirib, siis püüan ise lähtuda kirjutamata seadusest, et vastus või kommentaar olgu nii pikk, kui vaja ja nii lühike, kui võimalik. 

Mõnikord kuivab vastus päris kokku ja tekib küsimus, kas sellist ühe-kahesõnalist kommi üldse on vaja postitada. Esiteks ei tundu see kuigi viisakas vastata pikale teemaarendusele paari sõnaga ja teiseks jääb alati küsimus, kas maailmas muutub midagi, kui minu arvamus mu enda teada jääb? Asjades, kus see midagi ei muuda ega mõjuta, ei ole ma juba ammu aktiivne oma arvamuse avaldaja.

Erandolukordi siiski esineb, nagu näiteks praegune õppeaine, kus toimub punktiarvestus. Kuna vähesed teemad on sellised, mis mind tõepoolest kõnetavad (siinjuures vabandan kõigi blogijate ees!), siis püüan pigistada endast siia-sinna mõned kommentaarid. Eesmärk on puhas omakasu - saada punkte, aga teenida need välja ausalt. 

Netiketi "hea näitena" võin tuua e-kirjavahetuse ametiasutustega. Olin kord sunnitud ajama asju kohtuga ja ma ei ole enne ega pärast seda näinud nii palju vaeva vastuse kättesaamisega. Ühest küsimusest kasvas välja terve kirjavahetus, mis koormas nii mind kui vastajat. Vastuskiri sisaldas praktiliselt kogu ajaloo ja lõppes viitamisega seadustele. Minu kui kodaniku jaoks tähendas see suurt ajakulu, lisatööd ja konsulteerimist juristiga. Lõpuks katkes mul kannatus ning palusin vastata ühe sõnaga: jah või ei. 

reede, 6. oktoober 2017

4. Info- ja võrguühiskond

Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus. 
NB! Tegemist on paljuski omaaegse tulevikunägemusega ja seda kindla maailmavaate nurga alt - võiks vaadata, mis on väljapakutust täppi läinud ja mis mitte.
__________________________________________________________________________

Pekka Himaneni raport Soome Parlamendile CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY on kirjutatud ligi 14 aastat tagasi (2004). Raportis vaadeldakse globaalseid trende ja arengustsenaariume. Lähemalt käsitletakse sotsiaalse arengu nelja võtmeseisukohta: loov majandus, loov heaoluühiskond, inimväärtuslik areng ja globaalne kultuur. 

Autor Pekka Himanen on Soome filosoof (sünd 1973), kes 20-aastaselt kaitses doktori väitekirja  religioonifilosoofias. Himanen on õppinud ka informaatikat ja üks tema tuntum töö häkkerifilosoofiast ilmus paar aastat enne ülaltoodud raportit. Seega on tegemist inimesega, kes infoühiskonnast oskab rääkida ja mõelda ka asjatundja tasemel. Samas ütleb Hmanen ise, et tegemist ei ole sotsiaalse prognoosiga (futurological study), vaid protsessid on juba käivitunud (see oli siis aastal 2004).

Himanen eristab kümmet globaalset trendi: suurenev rahvusvaheline maksuvõistlus, uus ülemaailmne tööjaotus, rahvastiku vananemine, suurenenud surve ühiskondlikule heaolule, infoühiskonna arengus  on alanud teine faas, kultuuritööstuse kasv, biotehnoloogia kasv, piirkondlik koondumine, süvenev üleilmne lõhe ja "erakorralise" kultuuri levik. 

Kui vaadata, mis loetletutest elujõulisteks on osutunud, siis on paljuski tegemist üsna täpse tulevikunägemusega. On kujunenud uus ülemaailmne tööjaotuse, millele kindlasti aitas kaasa tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Tööjaotus on omakorda seotud maksuvõistlusega. Infoühiskonna areng on jõudnud teise faasi, kus fookus nihkub tehnoloogiliselt arengult sotsiaalsele ning heaoluühiskond saab säilida ja tekkida ainult läbi innovatsiooni. Meelehutustööstus on kasvanud, on tekkinud arvutimängud ja e-õppematerjalid, uueks võtmetehnoloogiaks on saanud geenitehnoloogia. Biotehnoloogia kasv on tihedalt seotud elanikkonna vanamisega, et teha elu kõigile elamisväärseks. Linnastumine on saavutanud taseme, kus üle poole rahvastikust elab linnades. Äri ei saa ajada enam vanamoodi, nagu see oli infoühiskonna 1. etapil (1960 kuni sajandivahetus). Sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste vahel on suurenenud ja olukorda saab parandada muutes kaubanduststruktuuri ja jagades informatsiooni. Erinevad sotsiaalsed pinged põhjustavad nn "erakorralise" kultuuri tekkimise.

Himanen  eristab kolme dünaamilist arengustsenaariumi: Silicon Valley mudel, Singapuri mudel ja Soome mudel, leides, et Euroopa vorm on kõige edukamalt realiseeritud just Soomes. Reformide elluviimine nõuab poliitikutelt väärtuspõhist juhtimist, kusjuures väärtusi on kümme: hoolivus (võrdsus), usaldus, kommuunitunne (vendlus), ergutamine, vabadus, loovus, julgus, visioon, tasakaal ja mõistlikkus.

Huvitavaim osa raportist minu jaoks on väärtuste iseloomustus, kust leiab nii vabaduse, võrdsuse kui vendluse, aga ka kristlikud väärtused - usk, lootus ja armastus ning klassikalised väärtused - õiglus, julgus, mõõdukus ja tarkus. Hoolivuse (võrdsuse) ja usalduse puudumine loob hirmu õhkkonna, kommuunitunde ja julgustuse puudumine põhjustab vihkamist, vabaduse ja loovuse piiramine loob kontrolli õhkkonna. Leian, et selle üle peaksid kõik vahel järele mõtlema, mitte ainult poliitikud. 



reede, 29. september 2017

3. Uus meedia...?

Ülesanne: Vali üks ülalkirjeldatud uue meedia komponentidest ja analüüsi, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud (näiteks ajaveebid massimeediat või wikid teatmeteoseid).
________________________________________________________________________

Võrguajakirjandus


Nagu selle nädala teooriaosas juba nimetatud, täiendavad võrguajakirjandus ja trükiajakirjandus teineteist. 

Võrguajakirjandusele pääseb ligi rohkem inimesi, uudistega võib kursis olla praktiliselt igas maailma otsas, kus on internet. Ma ei rääki ainult Eesti uudiste lugemisest, vaid pigem sellest, mida siin on võimalik lugeda. Tellida erinevate riikide ajalehti koju ei kannata ühestki otsast võrdlust veebist lugemisega. Loomulikult pole kõik lehed veebis esindatud ja keegi võib vaba ligipääsu ühe hetkega lõpetada, kuid samuti võib lõpetada juurdepääsu paberajakirjandusele. 

Võrguajakirjanduse kommenteerimine annab lugejatele võimaluse uudislugu täiendada. Sõltub, mis eesmärkidel kommenteeritakse, kuid kuuldavasti on loodud omaette ametikohad (valvekommentaator), mis on sama asja teine - negatiivne ots. Tagasiside andmine trükiajakirjanduses avaldatule on ajakulukas ja oletan, et tihtipeale ka võimatu, kui see kuulub omanikule, kellel omad huvid mängus.

Informatsiooni kallutatus on probleemiks nii võrgu- kui trükimeedias. Veebi eelis on kanalite rohkus. Kui sobivat ei leia, võib luua ise mõne - kasvõi blogi. On selge, et omanikul on lihtsam kallutada enda omandis olevat meediakanalit, kui sellist, mille omanikering on laiem või mille loomisele on laiem juurdepääs. 

Võrguajakirjandus ja trükiajakirjandus distsiplineerivad vastastikku teineteist avaldama olukorrast võimalikult tõelähedast pilti. Kui avaldatakse silmnähtavat valet, on oht kaotada suur hulk tarbijaid, sest inimestel pole nii palju vaba aega, et raisata seda lugemise peale, mis ei vii kuhugi. 

Omaette teema on loodushoid ja tervis. Võrgumeedia ei koorma loodust - jääb ära paberikulu ja makulatuuri teke, rääkimata trükikodade koormusest. Teisest küljest ei ole see aga kindlasti ilma mõjuta, nagu ei ole ilma mõjuta autode järjest suurenev hulk.

laupäev, 9. september 2017

2. Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Kahe erineva nähtuse kirjeldus (tehnoloogia, praktika, komme jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991): 
1) üks, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja), 
2) teine, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud).
__________________________________________________________________________


1) Minnes mõttes tagasi aega 1991 meenub TTÜ lõpetamine. Diplomitöö tuli teha arvutiga - see tähendas arvutis trükkimist. Kellelegi endal arvutit kodus ei olnud ja trükivõimalusi otsiti läbi tuttavate TTÜst. Inimesed, kellel oli ligipääs arvutile, teenisid sellega mitmekordse inseneripalga. Vormistamisnõudeid (stiil jms) ei olnud, vähemalt mina ei teadnud ja usaldasin trükkijat. 

Nõue töö arvutis vormistada kehtib ka tänapäeval. Selle vahega, et arvuti pole enam haruldus ja trükkimisega saab igaüks ise hakkama. Tänapäeval on kohustuslik järgida kirjalike tööde juhendit ning mõnel pool on lisandunud lõputöö esitamine ka elektroonilisel kujul. 

2) Aasta oli siis kuskil 1984 ja TTÜ nimi veel Tallinna Polütehniline Instituut. Majandusteaduskonnas oli mingi aine, kus tuli kirjutada programme. See polnud keeruline, sest käskudes kasutati inglise keelt nagu praegugi. Keeruliseks tegi kogu loo asjaajamine, mille olin ammu unistanud ja mida hiljuti tuletas oma loengus meelde P.Leis. 

Oli nii, et paarirealine programmikene tuli kirjutada trükitähtedega spetsiaalsele A4 paberile (blanketile), panna see kilekotti ja anda väikesest luugikesest sisse. Vastuse sai tagasi järgmisel päeval teisest luugikesest, arvutit füüsiliselt me ei näinudki. Aine läbimine oli seega väga lihtne, natuke kulus ainult paberit ja kilekotte. Keerulisem võis programmi kirjutamine olla neil, kes polnud koolis inglise keelt õppinud.


1. Noppeid IT ajaloost

Huvitavad lahendused IT ajaloos, millest asja ei saanud

Kahjuks ei tunne ma IT köögipoolt nii hästi, et saaks kaasa rääkida asjades, mis on ebaõnnestunud. Pigem kuulen kõigest meedia kaudu ja sinna jõuab retsenseeritud valik. Seepärast tuleb alljärgnevalt juttu asjadest, mis tunduvad imelikuna, kuid mida tahetakse maksu mis maksab elus hoida. See tekitab hulga küsimärke ja annab ainet mõtlemiseks.

E-hääletamine

Valimised peavad seaduse järgi olema üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine salajane. Kuidas on tagatud e-hääletamise salajasus? Kas ja kuidas riik garanteerib, et väljaspool valimisjaoskonda toimuv hääletamine on salajane? Vastus on: ei garanteerigi.

Jaoskonnas hääletades häält muuta ei saa, e-hääletamisel aga saab. Miks see vajalik on? Kui riik ei suuda tagada ilma sunnita või kõrvalise mõjuta hääletamist, siis tuleb selline hääletamisviis kõrvale heita. Küll aga annab praegune e-hääletamine võimaluse hääletada ja ka häält muuta ähvarduse ja sunni mõjul. Olukord on tegelikult veel lihtsam – kolmandal osapoolel on võimalik häält muuta nii, et hääletaja ise ei teagi sellest. Tuleb vaid pool tundi oodata, kuni isiku enda kontrollivõimalus läbi saab.

Vaatamata ülejäänud maailma kriitikale ja oma rahva vastuseisule tahetakse Eestis e-valimisi endiselt korraldada. Samas on valdkondi, kus e-allkirja ei tunnistata (näiteks laenulepingud) ja väidetavalt kasutatakse riigikogu valimistel endiselt paberhääletussüsteemi.

Eesti püüab maailmas loorbereid lõigata oma e-riigi kuvandiga. See võimaldab pakkuda IT-teenuseid teistele riikidele ja teatavasti on IT väga kallis. Fakt, et see ebaturvaline võiks olla, kuvandisse ei mahu.

Startupid

Startupid on ettevõtluse liik, kus sissetulek sõltub suuresti kõneosavusest ja nahaalsusest – umbes nagu mustlastel. Paljud Startupid on rahvusvahelised, mis lubab mustlastega veel ühe paralleeli tõmmata. Arusaadavalt ei suhtu ettevõtjad, kes peavad ise hakkama saama, neisse just ülearu hästi.

Ärimaailm soosib startuppe kuna näeb seal võimalikku kasu. Samas on startupid äri teenistuses, kus kreedoks on väiksemate (palga)kuludega suurem tulu. Tundub ehk masinapurustajalik, kuid see, kes maksab, tellib ka muusika ja see ei pruugi töötajate kõrvadele kuigi meeldiv olla. Startupi üheks tingimuseks võiks olla, et loodav toode või teenus oleks ka eluliselt vajalik.

Äriinglid

Mis paneb äriingleid investeerima projektidesse, millest vaid 1% õnnestub ja tulu hakkab tootma? On nad raha peale vihased, on see aktsepteeritav risk, kas raha on nii palju, et ei tea, kuhu seda toppida? Leian, et ümberringi on küllalt nõrku, keda oleks vaja aidata (lapsed, loomad, eakad, erivajadustega inimesed, töötud jne). Võiks doteerida teadust, kunsti...kasvõi parandada teid ja tänavaid – ühesõnaga teha midagi, millest teistele kasu oleks.

Paraku pole olnud kuulda, et Eesti äriinglid ohvriabi pakuks, haigeid ja nõrku aitaks, teeremondist rääkimata. Või et paneks oma töötajatele palka juurde – ühesõnaga tegeleks omakasupüüdmatu abiga nüüd ja praegu.